Kirjuta Kehtna vald, Kehtna alevik, Pargi ID: 205766ID:205766 Helista

Imeline renoveeritud Kehtna mõis!

Hind
799 000 €
Suurus
948 m2
Kinnistu suurus
57 a

Triin Loodus

Saada sõnum

Kehtna vald, Kehtna alevik, Pargi

Müüa imeline Kehtna Mõis!



Kehtna Mõis on ehitatud 18. sajandil, kuid täpne Kehtna mõisa algusaeg ei ole teada. Esmakordselt on mainitud Kehtna mõisa 1470.aastal, kui see kuulus Arndt von Vietinghofile. Kunagiste mõisaomanike reas on kõige kuulsamad nimed Rootsi väejuht Pontus de la Gardie ja Keila-Joale lossi ehitanud krahv Alexander Bencendorff. 1874. aastal oli Kehtna juba Rapla kihelkonna suuremaid mõisasid. Konstantin von Bencendorfi lesk müüs valduse maanõunik Otto von Lilienfeldile, kelle eestvedamisel sai varaklassitsistlikus stiilis härrastemaja 1880. aastail moodsa neorenessansliku ilme, mida rõhutasid teise korruse kaaraknad ja madal, räästabalustraadiga katus.

1905. aasta detsembrikuu ülestõusu käigus pandi Raplamaal tuli otsa paljudele mõisakompleksidele. Ka Kehtna häärberist jäid püsti ainult seinad. Otto von Lilienfeld ei jaksanud mõisa taastamist enam ette võtta ja kinkis mõisa poeg Helmuthile, kes laskis härrastemaja ruttu (aastatel 1906–1910) veel uhkema ja moodsamana üles ehitada. Hoone kerkis mansardkorruse ja murdkelpkatuse võrra kõrgemaks, saavutades tänaseks säilinud mahu ja väljanägemise. Põrandapinda kogunes kolmel korrusel kokku üle 1400 m2.

Tiikide poole avanevat peasissekäiku rõhutavad sammasportikus, suur segmentkaaraken ja balustraadiga rõdu. Maja tagakülge ehib suveks ära võetavate akendega veranda-talveaed. Esindusruumid paiknevad hoone keskteljel, hoone südamesse jääb kaarakendega õhtupäikese poole avatud ligi 4,5m kõrguse laega peegelsaal. Hoone akendest avanevad vaated seovad hoone harmoneeruvalt pargiga.


Mõisahoone renoveerimise käigus on eeskujulikult taastatud palju hoone ajaloolisi detaile, uuendatud on sise- ja välisviimistlus ning rajatud kaasaegsed tehnosüsteemid.

Mõisa praegune omanik on lõpetanud suuremad renoveerimistööd, lõpuni viimata on vaid alumise korruse vasaku tiiva lõplik siseviimistlus. Mööbilt, kardinaid ja elamise juurde kuuluvaid pisiasju selles kaunis häärberis veel pole, kuid seda paremini jääbki silma kõik ilus, mis on juba valmis ning annab võimaluse ka pisidetailide sättimiseks uue omaniku eelistuste järgi.

Mõisa köetakse gaasiküttel põhineva keskküttega, hoone esimesel korrusel on põrandaküte ja teisel korrusel radiaatorküte.

Hoone on ühendatud elektrivõrguga (3x100A) ja Kehtna aleviku tsentraalse vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Teostatud on vundamendi hüdroisolatsioon ja välja on ehitatud drenaaž, mille tulemusel on ära kadunud ka hoonet läbi aegade saatnud niiskuse mured. Hoonele on väljastatud kasutusluba.
Uuel omanikul on võimalik lõpetada pööningukorruse väljaehitamine, kus on võimalik kasutusele võtta veel umbes 400m2 pinda.


Mõisa on võimalik omandada koos mõisa pargis paikneva tall-tõllakuuriga, mille hoone suletud netopindala on 817,4 m2.

Mõisa ümbritseb ligikaudu 10 hektari suurune looduskaitse alune Kehtna mõisapark. Mõisa park on kuulus selle poolest, et sinna on istutanud omanimelise tamme iga Eesti Vabariigi president. Park on heas seisukorras, parki hooldab ning see kuulub Kehtna vallale.

Mõisahoonet ümbritsev eramaa, mida mõisa omanik ise peab hooldama on ligikaudu 6000m2, mistõttu on ka häärberi ülalpidamiskulud mõistlikud.

Kehtna mõisapargi põhjaküljel asub 1925.a. asutatud ja mõisahoones algselt paiknenud Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool. Pargi serval, Kehtna aleviku keskuses paiknevad mitmed teenindusasutused, kauplus, lasteaed, põhikool.


Kehtna Mõis asub Tallinna kesklinnast vaid 50-minutise autosõidu kaugusel, Rapla maakonnakeskuse Rapla linnani on 11km.


Lisainformatsiooniks palun võtke ühendust!

Triin Loodus

Baltic Sotheby's International Realty

Kontakt